OECD Multilingual Summaries

Economic Policy Reforms 2015

Going for Growth

Summary in Estonian

Majanduspoliitilised reformid 2015

Majanduskasvu nimel

Eestikeelne kokkuvõte

Rahanduskriis ja jätkuvalt aeglane taastumistempo on suurema osa arenenud riikide kasvupotentsiaali vähendanud. Ka paljude areneva majandusega riikide majanduskasv aeglustub. Lähitulevikus on poliitika peamisteks proovikivideks kõrge tööpuudus, vähenev tootlikkus, avaliku sektori kõrge eelarvepuudujääk ja laenukoormus ning finantssektori jätkuv haavatavus. Lisaks on kriis võimendanud sotsiaalseid pingeid, vähendades kõige rohkem madala elatustasemega ja vaesusriskis leibkondade sissetulekuid. Pikaajalisteks probleemideks on elanikkonna vananemine, teadmistepõhisele majandusele ülemineku mõju majanduslikule ebavõrdsusele ning keskkonnaseisundi halvenemise mõju inimeste tervisele ja tulevasele majanduskasvule. Arenenud riikide ja areneva majandusega riikide lühikese ja keskpika perspektiivi probleemide lahendamiseks on vaja jõulist ja struktuurset mõju avaldavat poliitikat.

Raport „Majanduskasvu nimel” pakub valitsustele põhjalikku ülevaadet sellest, kuidas poliitilised reformid võivad mõjutada kodanike heaolu, ning kuidas töötada välja valitsuse eesmärkide saavutamiseks sobivaimat kompleksset poliitilist kava. Raportis nimetatakse prioriteetseid reformisuundi, mille eesmärk on suurendada inimeste reaalpalka ja tööhõivet arenenud riikides ja suuremates areneva majandusega riikides. Prioriteetsed suunad on üldiselt seotud toote‑ ja tööturgude reguleerimisega, hariduse ja kutseharidusega, maksu‑ ja sotsiaalabisüsteemidega, kaubandus‑ ja investeerimiseeskirjadega ja innovatsioonipoliitikaga. Raport „Majanduskasvu nimel” mängib olulist rolli G20 riikide majanduskasvu strateegiate väljatöötamises nende summaarse sisemajanduste koguprodukti (SKP) tõstmiseks 2% võrra; tegu on ühega G20 riikide poolt 2014. aastal seatud peamistest poliitilistest eesmärkidest säästva ja tasakaalustatud majanduskasvu saavutamiseks.

Raport „Majanduskasvu nimel” on peamiselt suunatud materiaalse elatustaseme tõstmisele keskpikas perspektiivis. Ühtlasi käsitletakse raportis selle poliitika negatiivseid ja positiivseid mõjusid teistele heaoluga seotud eesmärkidele, näiteks sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisele ja keskkonnaalaste survetegurite leevendamisele. Täpsemalt käsitletakse selles andmeid, mis näitavad majanduskasvule suunatud struktuurireformide mõju palgavahedele ja leibkondade sissetulekute ebavõrdsusele, ning uuritakse, kas viimastel aastakümnetel SKP kasvu panustanud spetsiifilised poliitikad võivad olla panustanud ebavõrdsuse suurenemisse. Raportis uuritakse ka majanduskasvuga seotud keskkonnaalaseid survetegureid. Selles osas käsitletakse raportis struktuurireformide ja keskkonnapoliitika rolli ning esitatakse tõendeid hästi läbimõeldud keskkonnapoliitika olulisusest ja selle mõjust tootlikkuse kasvule. Lõpuks on raporti „Majanduskasvu nimel” kümnendas numbris eraldi peatükk, milles uuritakse struktuurireformide üldiseid arengusuundi alates 2000. aastate algusest.

Struktuurireformide edenemine alates 2013. aastast

• Struktuurireformide teostamise kiirus on suuremas osas OECD arenenud riikides viimase kahe aasta jooksul aeglustunud. Tegu on suhtelise aeglustumisega võrreldes kriisijärgse kiire reformitempoga, mille põhjuseks olid osaliselt euroala võlakriisiga seotud turualased survetegurid.
• Üldine reformide tempo on endiselt kõrge, vähenedes Kreekas, Iirimaal, Portugalis ja Hispaanias ning olles tõusnud Jaapanis. Suuremas osas Põhjamaades ja euroala tuumikriikides on reformide tempo suhteliselt madal.
• Kõigis OECD riikides käsitletakse prioriteetsete suundadena haridust ja aktiivset tööturupoliitikat. See on kooskõlas teadmuskapitali ja elukestva õppe olulisusega majanduskasvu mootoritena ning on osalt põhjustatud aeglase taastumisega seotud jätkuvalt madalast tööhõivest.
• Reformide tempo on suuremas osas suurtes areneva majandusega riikides kasvanud. See näitab, kuivõrd teadvustatakse majanduskasvu takistavaid spetsiifilisi ja struktuurseid piiranguid ning vajadust vähendada haavatavust tarbekaupade hindade ja kapitalivoogude muutumise suhtes.

Reformide uued prioriteedid

• Tööjõu tootlikkus on endiselt pikaajalise majanduskasvu peamiseks mootoriks. Prioriteetidena tuleks käsitleda reforme eesmärgiga parandada tööjõu kvalifikatsiooni ja kasvatada teadmuskapitali. Selliste reformide olulisim suund on hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamine.
• Majanduskasvu suurendamiseks on äärmiselt oluline, et ressursside jaotus käiks muutuva olukorraga kaasas. Valitsused peavad parandama konkurentsi‑ ja innovatsioonikeskkonda, et hõlbustada uute ettevõtete loomist ning kapitali ja tööjõu sujuvat liikumist kõige suurema tootlikkusega ettevõtetesse ja sektoritesse. Euroala lõunapoolsetes riikides on vaja tooteturgude reforme, eriti teenuste alal, et kasutada ära viimaste aastate tööturureforme.
• Selleks, et majanduskasvu kaasavamaks muuta, tuleks kõrvaldada tegurid, mis takistavad tööhõive tõstmist ja tööturul alaesindatud inimrühmade, näiteks naiste, noorte ning madala kvalifikatsiooniga ja eakate töötajate tööturule kaasamist. Tööhõivet ja kaasavust aitaksid suurendada tööjõu liikuvust ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmist soodustavad meetmed.

Majanduskasvu soodustavad struktuurireformid ja sissetulekute jaotus

• Osa majanduskasvu soodustavatest poliitikatest, mis tõstavad SKPd tootlikkuse suurendamise kaudu, võivad panustada tehnoloogialõhest põhjustatud ebavõrdsuse kasvu. Näiteks võivad innovatsiooni soodustamiseks tehtavad reformid laiendada töötava elanikkonna palgajaotust.
• Palgajaotust võivad laiendada ka teised poliitikad, mis soodustavad tööhõivet ja töökohtade loomist. Kuna aga sellised reformid panustavad tööhõive kasvu – muu hulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate hulgas – on nende mõju leibkondade netosissetulekute jaotusele neutraalne.
• Arvestades paljude riikide jaoks problemaatilist ebavõrdsuse ja toimetulekuraskuste kasvu, peaksid valitsused tähtsustama majanduskasvu soodustavaid kompleksseid poliitikaid, mis soodustavad võrdsust ja kaasavust. Eriti oluline on tõsta madala kvalifikatsiooniga töötajate palgapotentsiaali ning soodustada naiste osalemist tööjõus.

Majanduskasvu soodustavad struktuurireformid, keskkond ja keskkonnapoliitika

• Tavaliselt kaasneb majanduskasvuga keskkonnalaste survetegurite tugevnemine. Majanduskasvu ja keskkonna seoseid mõjutab lisaks keskkonnapoliitikale ka selle teostamise struktuuripoliitiline raamistik.
• Mõned majanduskasvu soodustavad reformid, näiteks keskkonnatasude tõstmine, teede kõrgem maksustamine ja kahjulikest otsetoetustest loobumine, võivad keskkonnale hästi mõjuda. Teised reformid suurendavad keskkonnapoliitika efektiivsust. Näideteks on õigusriigi põhimõtete tugevam jõustamine ja konkurentsipoliitika täiustamine.
• Paindlik, tehnoloogianeutraalne ja konkurentsi soodustav keskkonnapoliitika võib keskkonda efektiivselt kaitsta, kahjustamata oluliselt majanduse üldist tootlikkust.

Reformide suundumused alates 2005. aastast

• Alates raporti „Majanduskasvu nimel” esimese numbri väljaandmisest 2005. aastal on struktuurireformide summaarne tempo jäänud OECD riikide lõikes üldjoontes konstantseks; erandiks on kriisijärgne tuntav kiirenemine.
• Teatud poliitikavaldkondades on reformid toonud olulist kasu. Näideteks on tooteturgude regulatsioon, pensionisüsteemide kujundamine ja töötuskindlustusprogrammide täiustamine.
• Üldiselt on alates 2000. aastate algusest teostatud struktuurireformid panustanud riikide keskmise SKP tõstmisse elaniku kohta ligikaudu 5% ulatuses, millest suurem osa tuleneb suurenenud tootlikkusest.
• Täiendavad reformid tänaste sel alal edukaimate riikide eeskujul võiksid suurendada OECD riikide keskmist SKPd elaniku kohta kuni 10%. See tähendaks tootlikkuse keskmist kasvu ligi 3 000 USD inimese kohta.