OECD Multilingual Summaries

Economic Policy Reforms 2017

Going for Growth

Summary in Estonian

Majanduspoliitika reformid 2017

Majanduskasvu nimel

Eestikeelne kokkuvõte

Valitsused ei saa endale lubada reformide alal järeleandmisi, kui nad soovivad pääseda madala kasvu lõksust ja tagada, et majanduskasvu kasu jõuaks enamikuni kodanikest. Viimase kahe aasta jooksul on ülemaailmne kasv püsinud 3% juures, mis on oluliselt väiksem varasema 10 aasta ligi 4%‑lisest kasvust. Suur osa erinevusest tuleb Hiina Rahvavabariigi ja teiste arenevate turgudega majanduste aeglustumisest, kuid 2‑protsendilised või madalamad kasvumäärad on kriisijärgsetel aastatel normiks olnud kõigis OECD riikides, kuna võimalikku kasvu piiravad püsivalt nõrgad nõudluse ja investeeringute väljavaated.

Oma püüdlustes elujõulisema kasvu poole on valitsused silmitsi suurte poliitikakatsumustega. Kriisile järgnenud järsk ja laialdane tootlikkuse langus tähendas suure osa rahvastiku jaoks sissetulekute kasvu seisakut, mis õõnestas rahva toetust struktuurireformidele. Ehkki töötus tervikuna on enamikus riikidest järk‑järgult vähenenud, on paljudes neist noorte ja väheste oskustega töötajate tööalased väljavaated halvad ja sagedase töötuse risk suur. Nende katsumuste ületamine nõuab ühtseid struktuurireformide strateegiaid ja ühist tegutsemist paljudes eri poliitikavaldkondades ning toetavaid makromajanduspoliitikaid.

Analüüs „Majanduskasvu nimel“ tugineb OECD asjatundlikkusel struktuursete poliitikareformide ja majandustulemuste vallas, pakkumaks poliitikakujundajaile konkreetseid soovitusi reformideks valdkondades, mis on määratud tugeva ja kaasava majanduskasvu seisukohast esmatähtsateks. Prioriteedid hõlmavad laias laastus tooteid ja tööturgu käsitlevaid norme, haridust ja koolitust, maksu‑ ja ülekandesüsteeme, kaubandus‑ ja investeerimispõhimõtteid ning innovatsioonipoliitikat. Raamistik „Majanduskasvu nimel“ on aidanud G20 riike oma struktuurireformide kava elluviimisel, sealhulgas jätkusuutliku ja tasakaalustatud kasvu saavutamisele suunatud strateegiate jälgimisel.

Selles aruandes käsitletakse struktuurireformide käiku valdkondades, mis on seotud analüüsi „Majanduskasvu nimel“ poliitikasoovitustega aastateks 2015–2016. Selle taustal tuvastab see OECD ja mitmete OECD‑väliste riikide uued prioriteetsed valdkonnad, kus on vajalikud struktuurireformid reaaltulu tõstmiseks, ja tagab, et saavutatu tooks kasu enamikule kodanikest (1. peatükk). Selleks võtab poliitikaprioriteetide valikuraamistik esimest korda keskmist sissetulekut tõstvate peamiste tegurite – tootlikkuse ja tööhõive – kõrval põhieesmärgiks kaasavuse. Selleks kasutatakse kaasavuse laia määratlust, mis hõlmab mõõtmeid nagu ebavõrdsus ja vaesus, töö kvantiteet ja kvaliteet ning haavatavate gruppide kaasatus tööturul, soolised lõhed ning hariduslik võrdsus ja mõjud tervisele. Aruandes on esitatud laiaulatuslik hinnang kaasavusega seotud poliitikakatsumustele ja raamistiku „Majanduskasvu nimel“ prioriteetsetes reformides sisalduvad võimalikud parandavad meetmed (2. peatükk). Riigispetsiifilised prioriteedid ja nendel põhinevad soovitused on välja toodud riike eraldi käsitlevates märkustes (3. peatükk).

Struktuurireformi käik alates 2015. aastast

Struktuurireformide tempo on viimase kahe aasta jooksul pidevalt aeglustunud ja on nüüd jõudnud tagasi kriisieelsele tasemele. See üldine aeglustumine varjab olulisi riikidevahelisi erinevusi.

• Reformid on aeglustunud riikides, kus eelmise kaheaastase perioodi jooksul toimusid eriti aktiivsed reformid (nt Mehhikos, Kreekas, Iirimaal, Portugalis, Poolas ja Hispaanias), kuid samuti mitmes teises riigis, kus reformitegevus ka varasemal perioodil intensiivne ei olnud (nt Austraalia, Indoneesia ja Sloveenia).
• Reformide intensiivsus on märgatavalt suurenenud mõnedes riikides, mis varasemal perioodil reformide alal aktiivsemate riikide hulgas ei olnud (nt Belgia, Tšiili, Colombia, Iisrael, Itaalia ja Rootsi, kuid ka Austria, Brasiilia ja Prantsusmaa).

Reformide tempo on aeglustunud tööjõu tootlikkusele eriti tugevalt mõju avaldavates poliitikavaldkondades, nagu haridus ja innovatsioon. See on püsiva ja laialdase tootlikkuse kasvu languse kontekstis murettekitav.

Positiivse külje pealt on analüüsi „Majanduskasvu nimel“ soovitustega seotud reformide arv kasvanud selliste eesmärkide kontekstis, mis vähendavad naiste tööhõive ees seisvaid takistusi ja toetavad töökohtade loomist madalamate tööjõumaksude kaudu eriti madalapalgaliste töötajate puhul. Need on valdkonnad, kus kasvu soodustavad reformid edendavad ka paremat kaasatust.

Valitsustel on enamasti olnud kombeks reformitegevusi konkreetsesse poliitikavaldkonda koondada, riskides nii võimalusega mitte saada kasu poliitikate sünergiatest ja teineteist täiendavatest reformidest. Paremini koostatud reformipakettide rakendamine on lihtsam ja see viib maksimumini nende mõju kasvule ja töökohtade loomisele ning aitab vähendada sissetulekute ebavõrdsust.

Uute reformide prioriteet on kaasav kasv

Arvestades, kui tähtis on tootlikkuse kasv pikaajalise elatustaseme seisukohast, ja enamike riikide ees seisva katsumuse suurust, tuvastatakse reformide alal veelgi prioriteete, mis suurendaksid iga töötaja tootlikkust ja tagaksid, et kasu jaotuks rahvastiku vahel ühtlaselt. Võrreldes eelmise analüüsiga „Majanduskasvu nimel“, rõhutatakse veelgi enam hariduse, tooteturu konkurentsivõime ja avalike investeeringutega seotud meetmeid.

Just innovaatiliste ettevõtete sisenemise ja kasvu soodustamine, kvaliteetsele haridusele võrdsema ligipääsu edendamine ning naiste ja rändajate tööturule toomine, infrastruktuuriinvesteeringute kasvatamine ning töötajate koolituse ja aktiveerimispoliitikate parandamine on osa kõige sagedasematest tugevama ja kaasavama kasvu saavutamise ees seisvatest poliitikakatsumustest.

Tootlikkus ja tööhõive kasv ühelt poolt ja kaasavus teiselt poolt võivad moodustada tugevaid sünergiaid. Tegelikult viiks õige ja põhjaliku rakendamisega peaaegu pool selles aruandes käsitletud poliitikaprioriteetidest suurema ja suuremat rahvastiku hulka hõlmava tuluni.

Kasvu kaasavamaks muutmiseks peaksid valitsused keskenduma kvaliteetsele haridusele ja oskuste täiendamisele üldise ligipääsu tagamisele, töö kvantiteedi ja kvaliteedi tõstmisele ning maksu‑ ja ülekandesüsteemide efektiivsuse parandamisele, et vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja vaesust.

• Haridusvaldkonna prioriteedid käsitlevad noorte inimeste vajadusi alates koolieelsetest haridusasutustest kuni ülikooli tasemeni, et tagada neile parim stardipositsioon ja haridusteel vajalik tugi. Eesmärk on parandada võimaluste võrdsust ja anda tööjõule võimalus oma oskusi vastavalt nõudmistele kohandada.
• Rohkemate ja paremate töökohtade loomine nõuab võitlemist tööturu duaalsuse ja segmenteeritusega, sealhulgas arenevate majandustega riikide puhul ka mitteametlikkusega.
• Paljudel riikidel on olemas võimalused sotsiaalse ülemineku kujundamiseks, et kaitsta isikuid ja perekondi, kes seda kõige rohkem vajavad, tagades samas töö tasuvuse sissetulekute jaotuse madalamas osas ning piirates maksuvabastusi ja ‑soodustusi, millest on ebaproportsionaalselt suur kasu suure sissetulekuga leibkondadel.