OECD Multilingual Summaries

Economic Policy Reforms 2014: Going for Growth Interim Report

Summary in Estonian

Majanduspoliitika reformid 2014: Vaheraport „Majanduskasvu nimel”

Eestikeelne kokkuvõte

Raamistik „Majanduskasvu nimel” tugineb OECD asjatundlikkusel struktuursete poliitikareformide ja majandustulemuste vallas ning pakub poliitikakujundajaile reformide kohta konkreetseid soovitusi. Iga riigi puhul määrati kindlaks viis poliitilist prioriteeti olenevalt suutlikkusest parandada elatustaseme pikaajalisi olulisi tahke suurema tööviljakuse ja ‑hõive kaudu.

Struktuurireformide prioriteedid hõlmavad laias laastus toote‑ ja tööturgu käsitlevaid õigusakte, haridust ning koolitust, maksu‑ ja soodustussüsteeme, kaubandus‑ ning investeerimiseeskirju ja innovatsioonipoliitikat. Seda raportit avaldatakse alates 2005. aastast igal aastal OECD riikide kohta ja alates 2011. aastast hõlmab see ka Brasiiliat, Hiinat, Indiat, Indoneesiat, Venemaad ja Lõuna‑Aafrikat (BRIICS). Raportid „Majanduskasvu nimel” on tulnud kasuks G20 korrapärasele töökavale, et saavutada tugev, jätkusuutlik ja tasakaalus majanduskasv.

See vaheraport annab ülevaate peamistest majanduskasvu puudutavatest katsumustest, millega seisavad vastamisi nii OECD kui ka suuremad OECD‑välised riigid, ning sellega hinnatakse ka viimase kahe aasta progressi struktuursete poliitikreformide kohaldamisel nendega tegelemiseks (1. peatükk). Seda uuritakse eelmistes raporti „Majanduskasvu nimel” väljaannetes tuvastatud riigispetsiifiliste prioriteetide motiivide valguses. Samuti arutatakse reformide võimaliku mõju üle teistele poliitilistele eesmärkidele peale SKT kasvu, kusjuures keskendutakse riikide rahanduse konsolideerimisele, jooksevkonto tasakaalustamatustele ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisele.

Raportiga uuendatakse ka OECD tootmisturu õigusaktide (PMR) näitajaid, millega mõõdetakse regulatiivsete tõkete suhet eri ärisektorite konkurentsi suhtes, näiteks võrgutööstus (energia, telekommunikatsioon ja transport), professionaalsed teenused ja jaekaubandus (2. peatükk). Neid näitajaid on nii riikide valitsused kui ka rahvusvahelised organisatsioonid ja akadeemikud laialdaselt kasutama hakanud.

Olulised poliitikasõnumid

Poliitikareformi edenemine ja katsumused

• Kriis on mitme arenenud majandusriigi kasvu takistanud, kuid samas on mõned tärkava turumajandusega riigid jõudmas majandusliku arengu kitsaskohta. Terve ja jätkusuutliku majanduskasvu juurde naasmine nõuab ambitsioonikaid ja üldiseid struktuurireforme, mis katavad paljusid poliitikavaldkondi.
• Valitsused teevad jätkuvalt paljudes valdkondades edusamme hoolimata sellest, et nad peavad reforme ellu viima nõrga majanduskasvu tingimustes. Nendes piirkondades, mille jaoks OECD‑l on soovitusi poliitika kohta, oli meetmete rakendamise kiirus viimase kahe aasta jooksul veidi vähenenud, kuid see kiirus on võrreldes kriisieelsel ajal tehtud tähelepanekutega oluliselt kasvanud. Rahalise abi programmide raames või otsese turusurve mõjul on reformide tempo olnud iseäranis kiire just euroala riikides.
• Mis puudutab reforme, mis on suunatud produktiivsuse edendamisele, on rohkem rõhku pandud avaliku sektori tõhusust edendavatele hariduslikke tulemusi parandavatele tegevustele ja tooteturu normide leevendamisele; veidi vähem aga maksustamisele ja infrastruktuurile. Tööturgu ja sotsiaalpoliitikat puudutavates valdkondades on reformimine olnud intensiivsem kui alades, mis hõlmavad näiteks varasele pensionile minemise skeeme; programme, mis pakuvad toimetulekutoetust ja abi tööotsimisel ning ka töökaitseõigusnorme.
• Hiljutistest majanduslike väljavaadete paranemisest hoolimata seisavad riigid eri struktuurides endiselt raskustega silmitsi. Paljud OECD riigid peavad hoolimata üsna suurtest investeeringutest teadmusel baseeruvasse kapitali ja hea kvaliteediga ülikooliharidusse (Austraalia, Kanada, Uus‑Meremaa, Ühendkuningriigid ja Šveits) tegelema aeglustuva produktiivsuse kasvuga.
• Tärkava turumajandusega riikide puhul (Brasiilia, Hiina, Tšiili, Indoneesia, India, Mehhiko, Venemaa, Türgi ja Lõuna‑Aafrika) moodustuvad poliitikaprioriteedid vajadusest parandada juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, võtta käsile infrastruktuuri füüsilised ja juriidilised kitsaskohad ja enamasti ka vajadusest formaalsesse sektorisse rohkem töötajaid tuua.
• Püsivalt kõrge töötuse määr on mure, mis puudutab suuremat osa Euroopast, eriti just Lõuna‑ ja Kesk‑Euroopa riike, kus pikaajaliste töötute arv püsib kõrge hoolimata sellest, et keskmine töötuse määr on kriisi algusega võrreldes langenud. Seda mõjutavate riigispetsiifiliste faktorite alla kuuluvad nii mitmesugused töökohtade loomist ja töötajate liikuvust takistavad barjäärid kui ka ebapiisav abi tööotsimisel ja oskuste arendamisel. Kriisis kõige rohkem kannatada saanud euroala lõunapoolsetes riikides viimastel aastatel rakendatud suuemahuliste tööturureformide mõju aitaksid suurendada aktiivsemad tooteturu reformid.
• Mõnes OECD liikmesriigis, mille rahvastiku vananemisprotsess on eriti kiire (Saksamaa, Jaapan ja Korea), on põhiprobleemiks naiste tööturule toomine ja nende täieliku integratsiooni tagamine koos vajadusega teenuste produktiivsust kasvatada.
• Riikides, kus sissetulekute ebavõrdsuse tase on eriti suur, peaksid poliitilisi prioriteete puudutavad tegevused püüdma suuremas osas sissetulekute ebavõrdsust vähendada hoolimata sellest, et see võib võtta aega. Teisalt on ebatõenäoline, et majanduskasvu edendamiseks rakendatud tegevused mõjutavad kõige vähem tasakaalustatud jooksevkontodega riikide puhul oluliselt jooksevkontode tasakaalustamatuste vähendamist.

Konkurentsi reguleerivate tõkete vähendamise abil saavutatud progress

• Tootmisturgu käsitlevad õigusaktid on hästitoimivate turul põhinevate majandusriikide jaoks ülioluline, mitte ainult turu ühtsuse kaitsmiseks, vaid ka keskkonda, tervist ja ohutust puudutavate eesmärkide saavutamiseks. Siiski peaksid reguleerivad raamtingimused kõikides elava konkurentsiga tootmisturu osades konkurentsi edendama, mitte seda takistama.
• Täpsemalt tähendab see selliste määruste reformimist, mis tõkestavad turule sisenemist, piiravad ettevõtete võimalust turul konkureerida, vähendavad tarnijate konkurentsiajendeid või piiravad tarbijatele kättesaadavaid valikuid ja teavet.
• 2013. aasta OECD PMR‑näitajate uuendusest on näha, et selle valdkonna reformid on viimase viie aasta jooksul aeglustunud, mida võis ka juba varem täheldada. Siiski viisid paljud riigid (eriti just Kreeka, Poola, Portugal ja Slovakkia) viimase viie aasta jooksul ellu olulisi reforme.
• Üldiselt on riigid teinud viimase viie aasta jooksul suuremaid edusamme riigi osaluste müügipiirangute lõdvendamises, hinnakontrollide mõju vähendamises konkurentsile, iduettevõtete administratiivsete protsesside sujuvamaks muutmises, määrustele juurepääsu parendamises ning välistarnijaid diskrimineeriva praktika väljajuurimises.
• Konkurentsi reguleerivad tõkkeid leidub paljudes piirkondades rohkem, kuigi alates 1990. aastate keskpaigast on nende alandamises tehtud suuri edusamme. Valdkondade alla, mis nõuavad nii OECD liikmesriikide kui ka OECD‑väliste riikide puhul arendamist, kuuluvad nii riiklik omand ja riigile kuuluvate ettevõtete haldamine kui ka võrgu‑ ja profiteenuste valdkonda sisenemist takistavad reguleerivad tõkked.