OECD Multilingual Summaries

Development Co-operation Report 2018

Joining Forces to Leave No One Behind

Summary in Estonian

Arengukoostöö aruanne 2018

Ühendades jõude, et mitte kedagi kõrvale jätta

Eestikeelne kokkuvõte

ÜRO liikmesriigid kiitsid 2015. aastal heaks kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ – see on maailma muutev tegevuskava, mis integreerib majandus‑, sotsiaal‑ ja keskkonnavaldkonna arengu alustalasid kestliku arengu 17 vastastikku läbipõimunud eesmärgi raames. Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ keskmes on lubadus täita kõik eesmärgid, kedagi kõrvale jätmata, ja jõuda kõige kõrvale jäetumateni esimesena. Arengukoostöö aruanne 2018 seletab selle lubaduse lahti, pöörates erilist tähelepanu arengukoostöö ja ametliku arenguabi ainulaadsele rollile ja lisandväärtusele. See aruanne vastab OECD arenguabi komitee nõudele, et selgitada, kuidas vastata lubadusele.

Üleilmses kontekstis, kus toimub sissetulekute ebavõrdne suurenemine ja jõukuse ebavõrdne jaotumine nii riikide vahel kui ka nende sees, lisaks üha sagedasemad kliimakatastroofid, on raske vaevaga saavutatud areng ohus. Nähtavamad ja kiireloomulisemad ohud arengule ja keskkonnale survestavad valitsusi, rahvusvahelist kogukonda ning arengu partnereid reageerima ja kohanema. Neil on tõsine vajadus uuendada strateegiaid ja investeeringuid, et hävitada vaesust, ohjeldada ebavõrdsust ja tegeleda nende kestlike arengutega seotud ohtude kõrvaldamisega, millel on üleilmsed tagajärjed.

Seega, mida tähendab praktikas, et kedagi ei jäeta kõrvale? Mõistes, et sellele küsimusele ei ole ühest vastust ja et iga ÜRO liikmesriik on kohustatud kõigile saatma kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja kestliku arengu eesmärgi, tagab käesolev aruanne täieliku ülevaate. See kasutab uusimaid tõendeid, andmeid ja analüüse erinevatelt valitsuse, akadeemiliste ja valitsusväliste organisatsioonide ekspertidelt ja poliitikakujundajatelt selle kohta, mida tähendab kõrvale jätmine, ning millised on need strateegiad, mis töötavad. Samuti vaadatakse selles värske ja kriitilise pilguga üle arengukoostöö ja ametliku arenguabi valmisolek ning suutlikkus, et toetada arengumaid ja kogukondi, et saavutada kõigi jaoks kestliku arengu eesmärgid.

On selge, et lubadus mitte jätta kedagi kõrvale toob kaasa suure ulatusliku nihke kõigi riikide kestliku arengu narratiivis – arvestada tuleb inimestega arengumaades ja hõlmata neid, kes kaasatud, õiglaste ja kestlike arengute kaudu ei saa siiski kasu tihti ristuvate poliitiliste, sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike, kultuuriliste ja strukturaalsete põhjuste tõttu. Peatükid ja juhtumianalüüsid Beninist, Indoneesiast, Keeniast, Ladina‑Ameerikast ja Lääne‑Aafrikast näitavad, kuidas kaasavamad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud poliitikad, mida toetatakse õigete andmete ja tõenditega, võivad kaasa tuua olulisi muutusi õiglase ja kestliku arengu suunas.

Aruande 1. osas esitatakse tõendid, miks on oluline, et kedagi ei jäetaks kõrvale, koos andmete ja analüüsiga sellest, mida tähendab, kui keegi on kõrvale jäetud. Peatükkides vaadatakse lähemalt kaheksat kriitiliselt olulist probleemi, mida tuleb käsitleda, et saavutada kõigi jaoks kestliku arengu eesmärgid: äärmise vaesuse lõpetamine enim abi vajavates riikides; sissetulekute suureneva ebavõrdsuse lõpetamine; hapruse käsitlemine; kaasava valitsuse võimaldamine; kliimameetmete hädavajalikkus; soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste majandusliku võimestamise suurendamine; 1,2 miljardi noore inimese kaasamine ja tagamine, et puuetega inimesi ei jäetaks enam kõrvale.

2. osas uuritakse mitte kellegi kõrvale jätmist praktikas. Peatükkides heidetakse valgust integreerituma poliitika, eelarvete ja programmide võimalikule mõjule kõigis valdkondades ning valitsustasemete vahel seoses kõige haavatavamate abistamisega. Kestliku arengu eesmärkide saavutamine kõigi jaoks põhineb andmetel ja diagnostikal, mis hõlmab kõiki ning on jaotatud selliste faktorite alusel nagu sissetulek, sugu, geograafia, vanus ja puue. Riikide statistikasüsteemidel on vaja endiselt arendada nende andmete võimekust. Oluline on ka see, et kodanikuühiskonnale oleks tagatud õige keskkond, et marginaliseeritud inimesed oleks rohujuuretasandil paremini esindatud. Teised kohalikud kaasavad jõud on mikro‑, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Sellised ettevõtjad võiksid mängida suurematki rolli, kui neil oleks piisav juurdepääs taskukohasele rahastamisele, mis on üks valdkondadest, kus arengukoostöö võib kaasa aidata.

3. osas, tuginedes OECD arenguabi komitee liikmete vastustele uuringule oma poliitika ja lähenemiste kohta, arutletakse arengukoostöö poliitika, rahastamise ja programmeerimise arendamise üle, et need vastaksid eesmärgile selle kohta, et kedagi kõrvale ei jäetaks. Aruande viimane osa (neljas osa) sisaldab kõigi OECD arenguabi komitee liikmete ja ka teiste 13 teenusepakkuja, kes esitavad OECD‑le piisavalt üksikasjalikke andmeid, individuaalseid abiprofiile ja erainvesteeringuid kahelt sihtasutuselt. See sisaldab ka arengu rahastamist hinnanguliselt kümnele riigile, kes hetkel ei raporteeri OECD‑le.

Arengukoostöö aruanne 2018: ühendades jõude, et mitte kedagi kõrvale jätta, esitab see tugeva argumendi arengukoostöö unikaalse rolli kohta seoses riikide ja üleilmse kogukonna toetamisega, et saavutada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“. Kuid selleks, et hoida kollektiivset lubadust kõigi jaoks kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, kedagi kõrvale jätmata ja aidates kõige kõrvalejäetumaid esimesena, ei pruugi tavapärane arengukoostöö olla piisav. Pakkujad peavad tegema eesmärgistatud, süstemaatilisi ja koordineeritud pingutusi, et kohandada narratiive, juhtimistavasid ja rahastamist, et äärmuseni suurendada individuaalset ja kollektiivset mõju. Käesolevas aruandes kutsutakse teenuseosutajaid üles uuendama arengukoostöö raamistikke kolmel viisil:

• uus narratiiv, mis selgitab, mis kasu on kõigil sellest, et kedagi ei jäeta maha;
• kaasava, õiglase ja kestliku arengu tahtlik peavoolustamine arengukoostöö portfellide kaudu ning muutuste, innovatsiooni ja andmete enda kasuks töösse rakendamine;
• ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo mõistlikum kasutamine ja paigutamine laiemate jõupingutuste lahutamatu osana, et rahastada mahu suurendamist, et saavutada kõigi jaoks kestliku arengu eesmärgid.