1887

OECD Multilingual Summaries

OECD Business and Finance Outlook 2018

Summary in Estonian

Cover
Lugege tervet raamatut:
10.1787/9789264298828-en

OECD ettevõtlus‑ ja finantsväljavaated aastaks 2018

Eestikeelne kokkuvõte

Ühenduvus nii ülemaailmse finantssüsteemi institutsioonide kui ka riikide vahel on globaliseerumise lahutamatu osa ja põhielement, kuidas keerulised ühiskonnad toimivad oma otsingutel, et saada produktiivsemaks. Selle aasta väljavaated tegelevad ühenduvusega nii ülemaailmse finantssüsteemi institutsioonide kui ka riikide vahel. Mis puudutab viimast, siis väljavaated vaatlevad Hiina suurenevat mõju ülemaailmsele majandusele. See uurib täpsemalt rahvusvahelise arengustrateegia, mida tuntakse kui „Vöö ja teede algatus“ (BRI), mõju Hiina maailmakaubandusele ja investeerimispartneritele ning poliitilistele lähenemisviisidele, mis aitaks laiendada oma eeliseid kogu maailmamajandusele.

Ülemaailmse finantssüsteemi väljavaated

Ülemaailmselt süsteemselt oluliste pankade (G‑SIB) asukohaks olevad rahandusasutused on alates 2008. aastast toetanud ülemaailmset finantssüsteemi ülimadalate intressimäärade ja laiaulatuslike väärtpaberite ostmise kaudu, esialgu ebatõhusate turgude toetamiseks ja seejärel majanduse taastumise toetamiseks. Majandustausta edenemisel on USA Föderaalreserv hakanud oma poliitikat normaliseerima. Teiste arenenud riikide Keskpangad tulevad sellega tõenäoliselt kaasa. See on 2018. aastal kaasa toonud kiire tõusu varade hindades, eriti aasta esimestel kuudel. Selle protsessi haldamine on väljakutse.

Protsessi käivitumisega on Baseli pangajärelevalve komitee rahvusvaheliselt aktiivsete pankade reguleeriva raamistiku reformi, tuntud ka kui Basel III, lõpule viinud. Rahaline leevendamine testib, kas Basel III on saavutanud oma eesmärgi tagada finantssüsteemi turvalisuse ja usaldusväärsuse stressi olukorras, eriti kus toodete likviidsus on volatiilsuse põhjustaja. Basel III saavutas edusamme kapitalinõuete tugevdamise valdkonnas, kuid jättis G‑SIB‑id ja nende ärimudelid samasugusteks, nagu need olid enne 2008. aasta kriisi – kindlasti mitte täielikult eraldades investeerimispangandust hoiustega kindlustatud tarbijapangandusest. Nende seotusest tulenevad haavatavused jäävad süsteemi oluliseks tunnuseks. Üks vastastikuse sõltuvuse näitaja, börsiväliste tuletisinstrumentide eeldatav väärtus, oli 2017. aasta teisel poolel 532 triljonit USA dollarit, ainult natuke alla kriisieelse tipu, mis oli 2007. aasta lõpus ning ulatus 586 triljoni USA dollarini. Kuna investorid on vastanud madala intressimääradega keskkonnale, on toimunud mõningane muutus nende riskide paiknevuses.

Finantsväljavaateid kujundab ka Hiina suutlikkus hallata riske, mis on seotud suure võlakoormusega ja finantsvõimendusega oma pangandus‑, varipangandus‑ ja varahaldusettevõtetes. Kuigi Hiina ei ole arenenuma majandusega riikide ohtudega otseselt seotud, siis finantssüsteemi suletus võib Hiina võimusid julgustada oma sealsete probleemide tõttu USA väärtpaberite hoidmisest lahti ütlema. See suurendaks likviidsuse survet arenenud majandusega riikides. Hiinas varjatakse mittetoimivate laenuprobleemide ulatust sellega, et ei anta teavet, millised varad asuvad bilansivälistes tehingutes. Kuid on selge, et need laialdased bilansivälised avalikustamised on suurendanud finantsvõimenduse ohtu ning võivad viia krediidisündmuste destabiliseerimiseni. Neil on potentsiaal häirida majanduskasvu väljaspool Hiinat, kui ei võeta arvesse finantsturgude struktuuri edasisi muutusi olulistes arenenud ja tärkava turumajandusega riikides.

BRI maailmakaubanduses, investeeringutes ja finantsmaastikul

Hiina BRI on ambitsioonikas arengustrateegia, et luua ühenduvus ja koostöö kuue peamise majanduskoridori vahel, mis on näidatud joonisel 2.3. Aasia Arengupank leiab, et Aasia vajab taristu investeeringuks 2030. aastani 26 triljonit USA dollarit ning Hiina saaks selle saavutamisel kindlasti mingis osas aidata. BRI, mille prioriteediks on taristu rahastamine, on samuti strateegia pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks: ühenduvus, energiavarustuse kindlus ja toiduga kindlustatus, tasakaalustatud piirkondlik areng ja tootmisvõimsuse parem kasutamine, vabam kaubandus, jätkusuutlikkuse eesmärgid ning kultuuri‑ ja teadusvahetused.

Hiina investeerib tehnoloogiasiirdesse, et liikuda suurema lisandväärtusega tegevuste suunas, ja püüab pikas perspektiivis järgida seda, mida teised suuremad riigid on teinud tehnoloogia standardite, innovatsiooni ja kaubanduse väärtusahelate osas. Kui arvestada BRI koridoride arvukaid ja mitmekesiseid allikaid, on ühenduvus strateegia oluline osa, eriti seoses energiaga. Üldisemalt näitab empiiriline analüüs nendes väljavaadetes, et nii arenenud kui ka veel arenevate turgude ühenduvus suurendab kaubanduse ja investeeringute eeliseid. Kuid areneva Aasia taristu rahastamise vajadused on suured ja Hiina enda finantsküsimused viitavad Hiina üksi tegutsemise piirangutele. See tähendab, et OECD riigid peaksid BRI õnnestumiseks kõvasti panustama. See nõuab turgude suurenevat rolli ressursside eraldamise otstarbekuses. Selle saavutamiseks tuleb tugevdada omandiõigusi, konkurentsi, võrdseid võimalusi ja head valitsemistava.

Jätkusuutliku majanduskasvu võrdsete võimaluste suunas

BRI on üleilmastumise etapp, mis on pikaajalise iseloomuga ja mis sarnaselt maailmamajanduse probleemidele vajab usaldusväärsete põhimõtete läbipaistvat alust, mis soodustaks säästvat lahendust ja õiglust kõigile sidusrühmadele.

Olemas on viis laialdast valdkonda, mis võiksid saada kasu ülemaailmsete standarditega kooskõlas olemisest.

  • Riigile kuuluvate ettevõtete kasvav roll maailmamajanduses nõuab viise, mis tagaksid võrdsed võimalused, mis takistavad abirahasid ja läbipaistmatut protsessi ning võimaldavad abisaajariikidel saada kasu investeeringutest, mis põhinevad ettevõtte juhtimise üldtunnustatud tavadel. Abisaajad riigid peavad tegelema riiklike julgeolekuprobleemidega, eriti nendega, mis hõlmavad strateegiliselt tundlikku tehnoloogiat ja puudujääke riigiettevõtete juriidilisel vastutusel.
  • Hangete jaoks on vaja avatud ja läbipaistvaid meetmeid, eriti suurte taristu investeeringute jaoks.
  • Suuri kulusid, mis altkäemaks ja korruptsioon võivad endaga kaasa tuua, tuleks vältida nii suurte taristu projektide puhul kui ka mujal. Arvestada tuleb sotsiaalseid ja keskkonnakulusid, tagades vastutustundliku käitumise, mis vähendab häireid kohalikele kogukondadele.
  • Täiendades seda, mida ettevõtetest keskkonna hoidmisel oodatakse, peavad valitsused enne rajatiste ja taristu kavandatavate projektide elluviimist tegema keskkonnamõju hindamisi.
  • Piiriüleste investeeringute jaoks on vaja avatud ja läbipaistvaid režiime, et vähendada kulusid ja suurendada tehnoloogiaga seotud valikuid. Need töötavad, et edendada ühenduvust ja mastaabisäästu, mille ehitamiseks on taristu strateegiad mõeldud.

Kõigis viies valdkonnas annavad OECD ja teised rahvusvahelised standardid olulisi juhiseid nii taristu abisaaja riigi majandusele kui ka varustava riigi majandusele.

© OECD

Käesolev kokkuvõte ei ole OECD ametlik tõlge.

Käesoleva kokkuvõtte kasutamine on lubatud OECD autoriõiguse ja originaalse väljaande pealkirja mainimisel.

Erinevates keeltes kokkuvõtted on väljavõtted OECD esialgsest inglis- ja prantsuskeelsest väljaandest.

OECD

Lugege inglisekeelset täisversiooni OECD iLibrary's!!

© OECD (2018), OECD Business and Finance Outlook 2018, OECD Publishing.
doi: 10.1787/9789264298828-en

This is a required field
Please enter a valid email address
Approval was a Success
Invalid data
An Error Occurred
Approval was partially successful, following selected items could not be processed due to error