OECD Multilingual Summaries

Aligning Policies for a Low-carbon Economy

Summary in Estonian

Vähese CO2 heitega majandust kooskõlastavad määrused

Eestikeelne kokkuvõte

Kliimamuutustega tegelemine nõuab kiiret poliitilist tegutsemist, et tagada pretsedenditu globaalse infrastruktuuri ja tehnoloogia transformatsioon. Üha rohkem riike rakendavad hädavajalikke kliimapoliitikaid: CO2 maksustamine ja turupõhised vahendid, reguleeriv sekkumine ja jätkusuutlike madala CO2 emissiooniga tehnoloogiate toetamine. Paraku on kasvuhoonegaaside emissioon globaalselt järsult kasvanud ja jääb liiga kõrgele tasemele ka edaspidi, et raskeid ja pöördumatuid kliimamuutusi vältida.

Efektiivse kliimapoliitika ees seisavad mitmed takistused. Üks kõige tähtsamaid takistusi on tõsiasi, et praegused poliitilised raamistikud ning majanduslikud huvid on jätkuvalt suunatud fossiilsete kütuste tarbimise ning süsinikurikaste tootmisviiside suunas. Süsi, nafta ja maagaas on maailma majandust juba sajandeid edasi viinud. Juhuslikult või mitte, loob see vastuolusid olemasolevate poliitiliste raamistike ja kliimaeesmärkide vahel, takistades investeerimist madala CO2 emissiooniga meetoditesse ning tarbimisvalikutesse.

See raport esitleb esimest laiapõhjalist hinnangut vastuoludest kliimaeesmärkides ning seda piirkondades, kus vähese CO2 heitega majandusele üleminek on kõige tähtsam. Raport toob välja terve rea erinevaid vastuolusid sellistes poliitikavaldkondades nagu finants, maksustamine, kaubanduspoliitika, innovatsioon ja adaptsioon ning samuti ka kolmes spetsiifilisemas sektoris: elekter, linnaliiklus ja maakasutus.

Lisaks kliimameetmete tõhustamisele võib nende poliitikate ühtlustamine vähese CO2 heitega majandusega kaasa aidata laiemale reformikavale rohelisemaks, paindlikumaks ja kaasavamaks majanduskasvuks, kus oleks rohkem progressiivseid maksukoode, pikaajaline kasvu soodustav infrastruktuuri investeerimine ning energia‑ ja transpordisüsteemid, mis toetavad puhtamat õhu, paremat tervist ja mitmekülgsemat energiavarustust.

Parem poliitika ühtlustamine parema kliima ja parema kasvu jaoks

Ulatuslik jätkusuutlikesse madala CO2 emissiooniga meetoditesse investeerimine ja finantseerimine Praegu on kiireloomuline ja enneolematu võimalus kindlustada, et uued investeeringud infrastruktuuri toetaks kliimameetmete tegevuskava, soosides samal ajal majanduslikku arengut. Täiendavad lühiajalised kulud, mis tekivad vähese CO2 heitega meetoditele üleminekust, oleks vaid väga väike osa ressurssidest, mida infrastruktuur üleüldiselt vajab. Kapitalist puudust ei tule, kuid uued finantsallikad peavad olema mobiliseeritud. Finantsstabiilsus on eelduseks igat liiki investeeringule, sealhulgas ka vähese CO2 heitega protsessidesse investeerimisel. Paraku võivad finantsregulatsioonid tahtmatult piirata pikaajalist finantsvarustust. Finantssektoris kehtivate reeglite mõjutamine võib avada võimalused vähese CO2 heitega infrastruktuuri investeeringuteks. Riiklik rahandus ja investeerimine võivad samuti saada katalüsaatoriks vähese CO2 heitega meetoditele üleminekuks, eeldusel, et valitsused vaatavad üle oma investeeringud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatesse tegevustesse ja kliimameetmetesse, mille hulgas on riigihanked ja ametlik arenguabi.

Maksustamisest energiatootmise taga Toetused ja maksukulud, mis soosivad fossiilsete kütuste tootmist ja kasutamist aeglustavad vähese CO2 heitega tootmise innovatsiooni. Küll aga pakuvad praegused madalad naftahinnad võimalust reformiks. Teised maksud ja maksusätted tuleks lähemalt üle vaadata (näiteks kinnisvaramaksud ja erinevad korporatiivsed tulumaksumäärad), kuna need võivad soodustada süsinikurikaste meetodite valikuid. Näiteks firma autode maksuvabastus soosib CO2 emissiooni kõigis OECD riikides. Valitsused peaksid ühtlasi ette nägema vähese CO2 heitega meetodite kasutusele võtmise mõjusid maksutulule.

Vähese CO2 heitega majanduse kannustamine suures perspektiivis Valitsuste selge ja usutav pühendumus ambitsioonikatele kliimapoliitika baasvahenditele on oluline vähese CO2 heitega majandusinnovatsiooni kannustaja. Vähese CO2 heitega meetoditele üleminek võib hüppeliselt kasvatada innovatsiooni ja uute ettevõtete teket (teatud valdkondades on see juba toimunud) ning viia muudatusteni tööjõus ja nende oskustes. Vähese CO2 heitega meetodite innovatsioon peitub uute ettevõtete loomises, vanade restruktureerimises või väljatõrjumises, värskete tehnoloogiate ja ärimudelite ilmumises. Samuti ka õigetes tugistruktuurides, et innovatsioonid leiaks laialdast kasutuselevõttu. See nõuab tegelemist võimalike lünkadega hariduses, väljaõppes ja tööturu poliitikas.

Kliimasõbraliku rahvusvahelise ettevõtluse ja kliimasõbralike riigisiseste otsuste langetamine propageerimine Rahvusvaheline kaubanduskord ise ei takista valitsusi ambitsioonika kliimapoliitika poole püüdlemast, küll aga võivad mõned rahvusvahelised kaubanduspiirangud kliimapoliitika eesmärke tõkestada. Näiteks imporditollid ei soosi siiani mõningaid tehnoloogiaid, mis on vajalikud vähese CO2 heitega tootmisele üleminekuks. Keskkonnasõbralike Kaupade Leping, mis on hetkel alles arutlusel, aitaks muuhulgas vähendada kulutusi kliimamuutuste leevendamiseks. Nende riikide eest, kes soosivad rohelisemat majanduskasvu siseriiklike vähese CO2 heitega tehnoloogiate edendamise läbi, tuleb hoolt kanda. Seal kus need meetmed piiravad rahvusvahelist kaubandust, võivad need kahjustada ka üleüldist investeerimist ning jätkusuutlike tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Elektritootmise süsinikuvabaks muutmine Energiasüsteemide süsinikuvabaks muutmise südames on elekter ise. Reguleerimata elektriturud ei tekita seda pikaajalist hinnasignaali, mida läheb vaja kapitalirohesse, vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse investeerimiseks. Konkurentsivõimeline ja õigeaegne investeerimise vähese CO2 heitega lahendustesse nõuab uut turukorraldust, nagu pikaajalised tarnelepingud ja tugev, stabiilne CO2 hinnasignaal. Reguleeritud süsteemidega jurisdiktsioonid, mis üritavad luua suuremat konkurentsi, peavad vastu võtma turukorraldused, mis soodustavad, mitte ei takista investeerimist vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse.

Jätkusuutliku linnaliikluse valimine Praegused transpordisüsteemid, mis põhinevad peamiselt fossiilsetel kütustel, tekitavad väga kõrgeid keskkonnakulutusi (kliimamuutus, müra, õhureostus), seda eriti linnades. Energiasäästlikumaks ning väiksema CO2 emissiooniga transpordivõimaluste pakkumiseks on vaja poliitilist sekkumist. Paljudes linnades on maakasutus ja transpordiplaneerimine kehvasti koordineeritud ning see soodustab pigem autode kasutamist. Poliitiliste tegevuste ühtlustamine kõigil valitsustasemetel ja aktsionäride vahel oleks suureks sammuks vähese CO2 emissiooniga ühistranspordi loomisel. Riiklikud raamistikud ja seadusandlus tuleks samuti üle vaadata, et pakkuda kohalikele omavalitsustele rohkem poliitilisi ja rahalisi võimalusi otsuste kallutamiseks rohelisemas suunas.

Jätkusuutliku maakasutuse stimuleerimine Jätkusuutliku maakasutuse praktiseerimine – metsaraie vähendamine, degradeerunud maa taastamine, vähese CO2 heitega põllumajanduse praktiseerimine ja süsiniku sekvesteerimine mullas ja metsas – kõik see võib tugevalt kaasa aidata kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ning samal ajal tulla toime ka suurenenud toidunõudlusega. Need meetodid võivad parandada ka meie majanduste paindlikkust muutuvates kliimatingimustes, kaitstes ökosüsteeme. See nõuab integreeritud lähenemist, mis lõhuks barjäärid kliimamuutuste leevendamise, kohandumiste, põllumajanduse, toidukindlustuse, metsanduse ja keskkonnapoliitika vahel. Täpsemalt öeldes peavad riigid proovima eemaldada keskkonnale kahjulikke põllumajanduslikke toetusi, väärtustama ökosüsteemi teenuseid, kaitsma metsi ning vähendama toidu raiskamist.

Üleminek vähese CO2 heitega meetoditele

Kliimapoliitika võib olla efektiivsem, kui kõigi valitsuste ministeeriumid määratlevad oma portfoolios olulised vastuolud vähese CO2 heitega meetoditele üleminekuks. Seega nõuab ambitsioonikas kliimameetmete tegevuskava uut lähenemist valitsuse poliitikas.

Kui rääkida enamast kui riiklikust tasandist, siis poliitikate ühtlustamine riikide vahel võib samuti efektiivsust suurendada ning leevendada võimalikke konkurentsiprobleeme. Ülemaailmne kasvuhoonegaaside vähendamise lepe saadaks selles suunas tugeva signaali.