OECD Multilingual Summaries

PISA 2015 Results (Volume V)

Collaborative Problem Solving

Summary in Estonian

2015. aasta PISA uuringu tulemused (osa V)

Koostööpõhine probleemide lahendamine

Eestikeelne kokkuvõte

Tänapäevased töökohad nõuavad inimesi, kes suudavad probleeme lahendada koostöös teistega. Koostöö toob meeskonnaliikmetele kaasa võimalikke proovikive. Töö ei pruugi olla jaotatud võrdselt või tõhusalt, mispuhul võivad meeskonnaliikmed töötada ka ülesannete kallal, milleks nad ei sobi või mis neile ei meeldi. Meeskonnaliikmete vahel võivad tekkida konfliktid, mis takistavad loovate lahenduste väljaarendamist. Seetõttu on koostöövõime oskus iseeneses.

Mõned korrad on juba püütud hinnata õpilaste suutlikkust teha üksteisega koostööd. 2015. aasta PISA uuring toob tänu esimesele koostööpõhise probleemide lahendamise hindamisele välja selle, et valdkonnas puuduvad rahvusvaheliselt võrreldavad andmed, mis võimaldaks riikidel ja majandustel näha, millisel kohal on nende õpilased võrreldes teiste haridussüsteemidega. Koostööpõhise probleemide lahendamise oskuse hindamises osales umbes 52 riiki ja majandust (32 OECD riiki ja 20 partnerriiki ning ‑majandust).

Mida andmed meile ütlevad

Õpilaste tulemused koostööpõhisel probleemide lahendamisel

• Singapuri õpilaste tulemused koostööpõhises probleemide lahendamises on kõrgemad kui kõigil teistel uuringus osalenud riikidel ja majandustel. Teisele kohale jõudis Jaapan.
• Keskmiselt suudab OECD riikides vaid 28% tudengitest lahendada lihtsaid koostööprobleeme, kui üldse. Vastupidiselt on vähem kui üks kuuest tudengist Eestis, Hongkongis (Hiina), Jaapanis, Koreas, Macaus (Hiina) ja Singapuris koostööpõhises probleemide lahendamises nõrk.
• OECD lõikes saavutas 8% õpilastest koostööpõhises probleemide lahendamises parimad tulemused, mis tähendab, et nad suudavad olla teadlikud rühma dünaamikast, tagada, et meeskonnaliikmed töötavad vastavalt kokkulepitud rollidele, ning suudavad lahendada vaidlusi ja konflikte, tuvastades tõhusad lahendusviisid ning jälgides lahenduse saavutamise teekonda.
• Koostööpõhine probleemide lahendamine on positiivselt seotud saavutustega PISA põhivaldkondades (loodusteadused, lugemine ja matemaatika), kuid suhe on teistes valdkondades täheldatust nõrgem.
• Austraalia, Jaapani, Korea, Uus‑Meremaa ja USA tudengid on koostööpõhises probleemide lahendamises edukamad kui seda võiks eeldada nende loodusteadustes, lugemises ja matemaatikas saadud tulemuste põhjal.

Õpilaste demograafilised näitajad ja koostööpõhine probleemide lahendamine

• Tüdrukud olid igas uuringus osalenud riigis ja majanduses poistest oluliselt edukamad koostööpõhised probleemide lahendajad. Keskmiselt said OECD riikides tüdrukud poistest 29 punkti rohkem. Suurimaid erinevusi (üle 40 punkti) täheldatakse Austraalias, Soomes, Lätis, Uus‑Meremaal ja Rootsis; väikseimad erinevused (vähem kui 10 punkti) esinesid Colombias, Costa Ricas ja Peruus. See erineb kardinaalselt 2012. aasta PISA individuaalse probleemide lahendamist puudutava uuringu tulemustest, mille puhul olid poisid reeglina tüdrukutest edukamad.
• Koostööpõhine probleemide lahendamine on positiivselt seotud õpilaste ja koolide sotsiaalmajandusliku profiiliga, kuigi see suhe on nõrgem suhtest sotsiaalmajandusliku profiili ja PISA kolmes põhivaldkonnas saavutatud tulemuste vahel.
• Kui arvesse võtta tulemused loodusteadustes, lugemises ja matemaatikas, ei erine soodsas ja ebasoodsas olukorras olevate õpilaste või immigratsiooni‑ ja mitteimmigratsioonitaustaga tudengite tulemused tähelepanuväärselt. Pärast kolmes PISA põhivaldkonnas saadud punktide arvessevõtmist saavutasid tüdrukud võrreldes poistega siiski 25 punkti kõrgema tulemuse.

Õpilaste suhtumine koostöösse

• Kõigi riikide ja majanduste õpilaste suhtumine koostöösse on üldiselt positiivne. Üle 85% kõigi OECD riikide õpilastest nõustub väidetega „olen hea kuulaja“, „naudin oma klassikaaslaste edu nägemist“, „võtan arvesse seda, millest teised on huvitatud“, „naudin teiste perspektiivide kaalumist“ ning „naudin kaaslastega koostöö tegemist“.
• Tüdrukud kipuvad peaaegu kõigi riikide ja majanduste puhul suhteid poistest rohkem hindama, mis tähendab, et tüdrukud on poistest sagedamini nõus sellega, et nad on head kuulajad, naudivad klassikaaslaste edu, võtavad arvesse seda, millest teised huvituvad ning naudivad erinevate perspektiivide kaalumist.
• Enamikus riikides ja majandustes hindavad poisid meeskonnatööd tüdrukutest rohkem, mis tähendab, et poisid nõustuvad tüdrukutest sagedamini sellega, et nad eelistavad meeskonnas töötamist üksi töötamisele, leiavad, et meeskonnad langetavad paremaid otsuseid kui üksikisikud, on seda meelt, et meeskonnatöö suurendab nende tõhusust ning hindavad kaaslastega koos töötamist.
• Peaaegu kõigi riikide ja majanduste eelisolukorras olevad õpilased hindavad suhteid ebasoodsates olukordades olevatest õppuritest rohkem, samas hindavad ebasoodsas seisukorras olevad õpilased enamikes riikides ja majandustes meeskonnatööd eelisolukorras olevatest õpilastest enam.
• Pärast kolme PISA põhivaldkonna tulemuste, soo ja sotsiaalmajandusliku staatuse kokkuarvutamist selgus, et mida enam hindavad õpilased suhteid, seda edukamad on nad koostööpõhises probleemide lahendamises. Sarnast suhet täheldati ka meeskonnatöö hindamisega seoses.

Õpilaste tegevused, koolipraktikad ja koostööpraktikad

• Suhtumine koostöösse on üldiselt seda positiivsem, mida enam on nad kaasatud füüsilistesse tegevustesse või mida rohkem kehalise kasvatuse tunde neil nädalas on.
• OECD riikides on koolivälisel ajal videomänge mängivate õpilaste tulemused koostööpõhises probleemide lahendamises keskmiselt veidi madalamad kui õpilastel, kes ei mängi videomänge; arvutamisel võeti arvesse ka tulemusi PISA kolmes põhivaldkonnas, sugu ning õppurite ja koolide sotsiaalmajanduslikku profiili. Kuid kooliväliselt internetti, vestlustubasid või sotsiaalvõrgustikke külastavate õpilaste tulemused on teiste õpilaste tulemustest veidi kõrgemad.
• Õpilased, kes teevad kodumajapidamises tööd või hoolitsevad pereliikmete eest, hindavad nii meeskonnatööd kui ka suhteid teistest õpilastest rohkem, sama saab öelda ka nende kohta, kes sõpradega kooliväliselt kohtuvad või suhtlevad telefonitsi.

Koostööd edendavad koolid

• OECD riikides saavutasid õpilased, kes ei öelnud kogevat koolivägivalda, koostööpõhises probleemide lahendamises keskmiselt 18 punkti rohkem kui õpilased, keda enda sõnul ähvardati vähemalt paar korda aastas. Õpilased said samuti 11 punkti rohkem iga kord, kui 10 protsendipunkti võrra kasvas nende õpilaste arv, kelle sõnul neid teised õpilased ei ähvarda.
• Õpilased said koostööpõhise probleemide lahendamise eest rohkem punkte juhul, kui õpetajad kohtlesid koolikaaslasi nende sõnul õiglaselt, ning see eelis säilis ka pärast õpilaste loodusteaduses, lugemises ja matemaatikas saadud tulemuste arvessevõtmist.

Mida tähendavad PISA tulemused poliitika jaoks

Haridussüsteemid saavad aidata õpilaste koostööoskusi arendada. Kehaline kasvatus pakub näiteks mitmeid loomulikke võimalusi osaleda koostööd nõudvates tegevustes ning arendada sotsiaalseid oskuseid ja suhtumist koostöösse. Tulemused näitavad samuti, et kokkupuudet mitmekesisusega klassiruumis seostatakse paremate koostööoskustega.

Aruandest selgub samuti, et positiivsete suhete edendamine koolis võib aidata õpilaste koostööpõhiste probleemide lahendamise oskusi edasi arendada ning parandada nende suhtumist koostöösse, eriti kui need suhted puudutavad vahetult õpilasi. Koolid saavad organiseerida sotsiaalseid tegevusi, et soodustada konstruktiivseid suhteid ning sidemeid kooliga, ning rakendada kooli tervikuna hõlmavat lähenemist koolikiusamise ennetamiseks ja sellega tegelemiseks. Ka vanemad saavad muudatusse panustada, sest koostöö algab kodust.