OECD Multilingual Summaries

OECD Communications Outlook 2013

Summary in Estonian

Cover
Lugege tervet raamatut:
10.1787/comms_outlook-2013-en

OECD kommunikatsioonivaldkonna prognoos 2013

Eestikeelne kokkuvõte

Olulisemad leiud

2011. aastal oli OECD riikides kokku 2066 miljonit kommunikatsiooniühendust, ehk 166 abonenti 100 elaniku kohta. Mobiilside abonendid moodustasid neist 65,4%, 2009. aastal oli neid 64% ja traditsiooniliste telefoniühenduste arv väheneb jätkuvalt. Fiiberoptiliste lairibaühenduste abonentide arv kasvas perioodil 2009–2011 16,61% aastas. Mobiilse lairibaühenduse kasutamist on suurendanud nutitelefonide populaarsus. OECD riikides kasvas mobiilse internetiühenduse abonentide keskmine määr 2012. aasta juuniks 56,6%ni, 2009. aastal oli see kõigest 23,1%.

Lauatelefoni teenuste, ja mis veelgi olulisem, mobiiltelefoniteenuste hinnad langesid perioodil 2010–2012 olulisel määral kõikide tarbimismustrite lõikes, välja arvatud ettevõtete fikseeritud teenuste osas.

Sülearvutipõhine lairibapakett (pakkumised vahemikus 500 MB kuus) maksis OECD riikides ostujõu pariteediga arvestades keskmiselt 13,04 USA dollarit, kuid mõnes riigis oli see kuni 30 USA dollarit. 10 GB paketi keskmine hind oli 37,15 USA dollarit. 250 MB tahvelarvutipakett maksis keskmiselt 11,02 USA dollarit kuus. 5 GB tahvelarvutipakett maksis keskmiselt 24,74 USA dollarit, aga kõikus vahemikus 7,98 USA dollarit (Soome) kuni 61,84 USA dollarit (Uus‑Meremaa).

Varasemad erilaadsed kommunikatsiooniteenused on kiirelt koondumas ja digitaliseerimine ning fikseeritud ja juhtmevabade infrastruktuuride kasutuselevõtmine laiendab igat liiki sideteenuste jaoks saadaval olevat ribalaiust. Näited interneti valdkonnast on pikaajalise evolutsiooni standardi (LTE või 4G) kiire kasutuselevõtt ainult internetiprotokollil (IP) põhinevate mobiilsidevõrkude arhitektuuride jaoks ning LTE võrgus häälkõnede (Voice over LTE ehk VoLTE) kasutamine rakendusena. Samuti IP‑põhine nõudevideo (Video‑on‑Demand) ja otsevoogavate (live‑streaming) televisiooniteenuste pakkumine kaabelsideettevõtete, satelliitteenuste pakkujate, rahvusringhäälingu teenuste pakkujate ning pilvteenuste ja muude OTT‑teenuste (over the top) pakkujate poolt.

Telekommunikatsiooni sektori tulud vähenesid 2009. aastal oluliselt, stabiliseerusid 2010. aastal ja hakkasid uuesti tõusma 2011. aastal. Selle põhjuseks on tugevad mobiilsideturud ja täpsemalt nutitelefonide kiirelt kasvav kasutuselevõtt sellel perioodil. Kõige suurema osa võrguliiklusest moodustavad nutitelefonid või tahvelarvutid Wi‑Fi ühendust võimaldavates fiksvõrkudes, mitte mobiilsidevõrkudes. Fiksvõrkudest on saanud põhimõtteliselt mobiil‑ ja muude juhtmevabade seadmete tagasiühenduse lahendus ja mõned uurimused väidavad, et 80% mobiilseadmetes kasutavatest andmetest võetakse vastu just Wi‑Fi ühendust võimaldavate fiksvõrkude kaudu.

Andmesideteenustega seotud tulu kasvukiirust saab väljendada enamuses OECD riikides kahekohaliste arvudena ja andmete edastamisest on saanud võrguoperaatorite jaoks uus suur kasvuallikas. Kuigi sellised uued teenused nagu mobiilimaksed pakuvad suuri võimalusi, on nende puhul põhimõtteliselt tegemist andmete edastamisega koostöös partneritega nagu laenuettevõtted. Vähesed ootavad kasvu traditsiooniliste teenuste alal nagu telefoniteenused või SMS‑teenused, kui arvestada nende osakaalu tulust.

Mobiilside ökosüsteemi edu võtmeks on olnud piisavalt suur konkurents võrguinfrastruktuuri ja teenuste pakkumise alal. See konkurents ajendas mõned operaatorid end avama ja jagama juurdepääsu klientidele palju edukamalt, kui oleks olnud võimalik regulatiivsete meetmete kehtestamise korral.

Interneti kasv on jätkuvalt tugev, kuigi mõnedes kategooriates on suhteline kasv varasemate perioodidega võrreldes vähenenud, mis on aga täiesti loomulik, kui võtta arvesse selle tehnoloogia laiaulatuslikku kasutuselevõttu. Internetist koos analoogringhäälinguga on saanud peamine viis audiosisu edastamiseks. Üleminek digitaaltelevisioonile on OECD riikides peaaegu lõpule viidud. Paljudes riikides pakuvad ringhäälinguettevõtted oma sisu otseülekannetena või järelvaatamisvõimalusega teenustena interneti kaudu. Kiirelt kasvab ka nõudevideoteenuste (Video‑on‑Demand) kasutuselevõtt.

Esilekerkivad probleemid

Poliitikute ja regulaatorite üks oluline roll on piisava konkurentsi tagamine. Sinna juurde kuulub piisavate spektriressursside, küllaldaste IP‑aadresside või muude numbriressursside olemasolu tagamine uute turuosaliste jaoks ning ausa konkurentsi tagamine operaatorite ja OTT‑teenuste (over the top) pakkujate vahel.

Turgude avatuse tagamine OTT‑teenuste pakkujate ja infrastruktuuripõhiste teenusepakkujate jaoks on tähtis lairibainfrastruktuuri valdkonnas innovatsiooni tagamiseks ning mängib ka kriitilist rolli nii selle sektori suuremate kui ka laiemate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Kasvav arv kommunikatsioonisektori tippettevõtteid väidab, et rahvusvahelise mobiilside rändlusteenuse kõrge hind mõjub halvasti nende suhetele klientidega ja on suureks takistuseks kaubandusele ja reisimisele OECD majandustes. OECD rahvusvahelise mobiilside rändlusteenuse nõukogu soovituses (veebruar 2012) soovitatakse takistusi hinnata ja kaotada need takistused, mis võivad takistada mobiilsete virtuaalvõrkude operaatorite juurdepääsu kohalike mobiilteenuste hulgimüüjate võrkudele, et pakkuda rändlusteenust.

Piiratud spekter ja andmesideteenuste kasvav nõudlus tähendab, et mobiilsidevõrgud üritavad edaspidi kanda osa liiklusest üle fiksvõrkudele. Poliitikud ja regulaatorid peavad tagama, et oleks olemas piisav varu juhtmevabade võrkude tagasiühenduse jaoks, eriti olukordades kus fiksvõrkude osas puudub piisav konkurents. Kuigi fiiberoptiliste koduühenduste rajamise ajakava osas toimuvad veel vaidlused, on kõik nõus, et võrguoperaatorid jätkavad tööd selle nimel, et see tehnoloogia kodudesse ja lõpptarbijateni tuua. Regulaatorid seisavad aga silmitsi probleemiga, et vaatamata kasutatavast tehnoloogiast tekivad paljudes OECD piirkondades tõenäoliselt fiksvõrkude alal monopolid või duopolid. Juhtmevabad teenused pakuvad küll konkurentsi, aga saadavalolevate spektriressurssidega kaasnevad alati piirangud, millega fiiberoptiliste teenuste pakkujad ei pea arvestama.

2011. aasta kommunikatsioonivaldkonna prognoosi avaldamisest saati on Asia Pacific Network Information Centre ja Réseaux IP Europeéns Network Coordination Centre kasutanud ära kõik tavakorras väljaantavad interneti protokolli neljanda versioon (IPv4) aadressid. Ka Aafrika, Põhja‑Ameerika ja Lõuna‑Ameerika internetiregistritele jaotatud aadressiruum saab peatselt otsa. IPv4 mantlipärija IPv6 võimaldab kasutada 2128 aadressi, mis annaks kasutusse peaaegu piiramatu arvu aadresse, aga selle kasutuselevõtmine on siiamaani olnud piiratud. Kuigi tänapäeval toetab IPv6 protokolli üle poole interneti fiksvõrgus kasutavatest seadmetest, on vähem kui 1% nendest seadmetest ühendatud IPv6 teenustega.

Kui sektori lõivud või maksud võivad olla õigustatud konkreetsetel eesmärkidel, nagu näiteks sektori regulaatori rahastamine või universaalse teenuse pakkumise eesmärkide saavutamine, siis võivad telekommunikatsioonisektorile kehtestatavad täiendavad maksud kahjustada nii tarbijaid kui ka sektorit ennast.

© OECD

Käesolev kokkuvõte ei ole OECD ametlik tõlge.

Käesoleva kokkuvõtte kasutamine on lubatud OECD autoriõiguse ja originaalse väljaande pealkirja mainimisel.

Erinevates keeltes kokkuvõtted on väljavõtted OECD esialgsest inglis- ja prantsuskeelsest väljaandest.

Need väljaanded on saadaval OECD internetipoest aadressil www.oecd.org/bookshop

Täiendavate andmete saamiseks pöörduge OECD Õiguste ja tõlgete üksuse poole avalike suhete direktoraadis aadressil

[email protected] või faksinumbril: +33 (0)1 45 24 99 30.

OECD Rights and Translation unit (PAC)
2 rue André-Pascal, 75116
Paris, France

õiguste ja tõlgete üksus:www.oecd.org/rights

OECD

Lugege inglisekeelset täisversiooni OECD iLibrary's!!

© OECD (2013), , OECD Publishing.
doi: 10.1787/comms_outlook-2013-en

 



Visit the OECD web site