OECD Multilingual Summaries

OECD Internet Economy Outlook 2012

Summary in Estonian

Cover
Lugege tervet raamatut:
10.1787/9789264086463-en

„OECD Interneti‑põhise majanduse väljavaated 2012”

Eestikeelne kokkuvõte

  • Internet sai alguse vahendina erinevate arvutite ühendamiseks telefonivõrgu kaudu, ent ühendab nüüd teisaldatavate ja fikseeritud seadmete kaudu miljardeid kasutajaid kogu maailmast, ükskõik kus nad ka ei juhtu olema.
  • Inimestel, kellel puudub juurdepääs veele, elektrile ja muudele teenustele, võib olla juurdepääs Internetile oma mobiiltelefonist.
  • Internet kujutab eraldi võetuna miljarditesse dollaritesse küündiva mahuga majandusharu, kuid ka üliolulist taristut suurele osale maailma majandusest.
  • „OECD Interneti‑põhise majanduse väljavaated” pakub andmeid areneva Interneti‑põhise majanduse kohta, rõhuasetusega suundumustele kogu OECD piirkonnas, ja tõstab esile tärkavaid poliitikaprobleeme.

Kiiresti laienev lairiba

Võrkude katvuse lai levik, küllaldane andmeedastusmaht, taskukohased seadmed ning ühenduvusvõimalused enamikul OECD turgudel on üheskoos ergutanud teenuste ja Interneti kasutusviiside kasvu.

Interneti hiljutise laienemise põhiallikas on traadita ühendused, mis möödusid 2009. aastal lairibapüsiühendustest. 2011. aasta detsembri seisuga oli traadita lairibaühenduste hinnanguline arv (670 miljonit) OECD riikides kaks korda suurem lairibapüsiühenduste arvust (315 miljonit) ning traadita lairibaühenduste arv jätkab suurenemist. Lairiba kiirus on paranenud samal ajal, kui hinnad on langenud. Digitaalsete abonendiliinide (DSL) ja kaabellairiba avaldatud kiirus kasvas OECD riikides aastatel 2008–2011 vastavalt 32% ja 31%, samas kui hinnad langesid vastavalt 3% ja 4%.

Kaks tehnoloogiat, mis kujundavad ühenduvuse lähitulevikku, on väga suure kiirusega kiudoptiliste ühenduste paigutamine asustatud aladele lähemale ning uued kiired traadita ühendused. Tahvelarvutid ja nutitelefonid on muutmas arvutid kättesaadavaks kõikjal (mobiiltelefoniabonentide arv kogu maailmas on alates 2005. aastast enam kui kahekordistunud ja kolmandates riikides kolmekordistunud), samas kui pilvandmetöötlusteenused ja mobiilne Internet võimaldavad juurdepääsu kõikidele andmetele kõikjalt, sillutades niiviisi teed uutele teenustele ning rakendustele.

Info‑ ja sidetehnika valdkond ning kriis

Mobiilse Interneti‑ühenduvuse laienemine on aidanud info‑ ja sidetehnika valdkonnal kriisi ajal pinnal püsida, kusjuures juhtivate ettevõte tulu vahemikus 2000–2011 kasvas 6% aastas. Küündides 2012. aastal 5–10%‑ni, läheb info‑ ja sidetehnika teenustel paremini kui info‑ ja sidetehnika tootmisel. Kasu on saanud ka tööhõive valdkond, mis andis 2011. aastal tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele kogu maailmas, mis on 6% rohkem kui 2010. aastal. Juhtivate info‑ ja sidetehnikaettevõtete seas näitasid tulu ja tööhõive kasvu poolest parimaid tulemusi veebifirmad.

E‑kaubandus kujutab üha suuremat osa ettevõtete kogutulust. Ehkki see osa on ikka veel väike paljudes riikides, kasvab ta üldjuhul, nagu ka Interneti teel müüvate ja ostvate ettevõtete osa.

Info‑ ja sidetehnika valdkond meelitab jätkuvalt ligi riskikapitaliettevõtteid, kes moodustasid 2011. aastal enam kui 50% riskikapitalist Ameerika Ühendriikides, maailma suurimal turul. Riskikapital on kõigi aegade kõrgeimal tasemel, kui arvata välja anomaalne hari Interneti‑majanduse mulli ajal 2000. aastal. Samuti jätkub info‑ ja sidetehnikaettevõtete uurimis‑ ning arendustegevus, ületades seejuures nii Koreas kui ka Soomes 1,5% SKTst.

Kasutuselevõtt ja kasutamine ettevõtetes

Internet mõjutab peaaegu kõiki majandusharusid, raskesti leitavate andmete kättesaadavaks tegemisest Internetis kuni tervete turgude ümberkujundamiseni, nagu see on toimumas muusika, video, tarkvara, raamatute ja uudiste puhul.

Ettevõtted olid Interneti kasutuselevõtjate hulgas esimesed ja aitasid vedada üleminekut suuremale kiirusele. 2003. aastal oli ELi 15 liikmesriigis lairibaühendus vähem kui neljal ettevõttel kümnest; 2009. aastaks oli nende osakaal tõusnud üheksa ettevõtteni kümnest. 2011. aasta lõpul olid Internetti ühendatud peaaegu kõik ettevõtted OECD riikides. Kahes kolmandikus OECD riikidest kasutab Internetti rohkem kui 95% ettevõtetest, kusjuures vaid väike osa väikeettevõtetest on veel ühendamata; 2010. aastal ei olnud ELi 25 liikmesriigis võrguühendust vaid 5,7% väikeettevõtetest (10–49 töötajat).

Ettevõtete tasandil on ärimudelite ümberstruktureerimine koos Interneti kasutamisega toonud kaasa uute veebiettevõtete suurema tõhususe ja kiire kasvu. Paranemiseks on oluliselt ruumi, kuna ettevõtted kasutasid Internetti palju sagedamini kaupade ja teenuste ostmiseks/tellimiseks kui tellimuste vastuvõtmiseks ning oluliselt vähem ettevõtteid müüs kaupu Internetis võrreldes nendega, kes tellivad Internetist. 2010. aastal kasutas keskmiselt 35% kõikidest enam kui kümne töötajaga ettevõtetest Internetti ostmiseks ja ainult 18% kaupade ning teenuste müümiseks.

Kasutuselevõtt ja kasutamine leibkondades

Internet on kiiresti kujundamas ümber seda, kuidas üksikisikud elavad, pakkudes mitmekesisemaid digitaalseid kaupu ja teenuseid, madalamaid hindu, paremat teabekogumist, rohkem turustuskanaleid ja nii edasi. Ligikaudu 70%‑l OECD leibkondadest on Interneti‑lairibaühendus, mis on üha kiirem ja maksab üha vähem. Üleminek mobiilsele Interneti‑ühenduvusele on muutmas ka seda, kuidas inimesed lävivad ja sisu tarbivad, nt sotsiaalmeedia kiire kasutuselevõtt.

Internet on kujunenud ülioluliseks vahendiks ka vaba tööjõu kokkuviimisel töökohtadega: 2010. aastal teatas keskmiselt 17% veebikasutajaist Interneti kasutamisest töökoha otsimiseks.

Hoolimata värsketest edasiminekutest ühenduvuses on siiski teatud elanikerühmades (16–24‑aastased) Interneti kasutamise tõenäosus suurem kui teistes (üle 65‑aastased). Muud demograafilised tunnused, nt madalam sissetulek ja haridus, on samuti korreleerunud Interneti väiksema juurdepääsetavusega.

Digitaalne sisu

Väidetavalt on digitaalne sisu olulisim ajend Interneti kasutuselevõtuks tarbijate seas ning tulu digitaalsest sisust kasvab kiiresti kõikides majandusharudes. Absoluutarvude poolest kujutab reklaam suurimat võrguturgu, millele järgnevad arvuti‑ ja videomängud, veebimuusika ning ‑film ja ‑video. 2010. aastal olid mängud kogu maailmas tarbijanõudmise eesotsas, moodustades hinnanguliselt 39% digitaalsest tulust. Rahvusvahelise fonograafiatööstuse föderatsiooni (IFPI) andmetel moodustas digitaalne muusika kogu maailmas 29% plaadifirmade tulust – üle nelja korra enam raamatu‑, filmi‑ ja ajaleheettevõtete kogu Interneti‑tulust, seda vaatamata sellele, et üldjuhul on need teised ettevõtted palju suuremad.

Viimase kahe aasta jooksul on oluliselt kasvanud seadmete osakaal, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele sisule Internetis. Samuti on laienemas sisuallikad, kusjuures sotsiaalvõrgustus‑ ja uued video‑ ning audioteenused aitavad soodustada info‑ ja sidetehnikaettevõtete kasvu ning luua uusi ärimudeleid. Nii ongi üleminek digitaalsetele tehnoloogiatele sundinud üha suuremat arvu majandusharusid oma ärimudeleid ümber mõtlema ja ellujäämiseks kohanema.

Ribalaiuse kasutamine kasvab iga aastaga, kusjuures video‑ ja meelelahutusteenused nõuavad üha suuremat osa nii fikseeritud kui ka mobiilsetelt platvormidelt. Sandvine teatab, et reaalaja meelelahutusrakendused on jõudnud Põhja‑Ameerikas võrgumahu kasvu põhivedajatena ette partnervõrkudest (P2P), moodustades 2012. aastal 58% tippliiklusest ja peaaegu 65% tipp‑allavooluliiklusest. Ainuüksi voogvideoteenus Netflix saavutas samal aastal oma tipus 32,9% kogu USA allavoolu tippliiklusest.

Üleminekut Interneti‑meelelahutusele aitavad soodustada seadmed nagu digiboksid ja mängukonsoolid. Cisco ennustab, et aastatel 2010–2015 kasvab IP‑liiklus 32% aastas. Samuti teatab Sandvine, et suurem osa (54,3%) meelelahutusliiklusest läheb üle voogvideole ja ‑audiole ning et 15,6% sellest vaadatakse Wi‑Fi kaudu kodus kasutatavatelt mobiilseadmetelt ning tahvelarvutitelt.

Info‑ ja sidetehnika rakendamine tervishoius

Internet mõjutab kõiki majandusharusid, kuid tervishoius on info‑ ja sidetehnika iseäranis paljutõotav. Info‑ ja sidetehnika kasutamine tervishoiu valdkonnas võib pakkuda meditsiiniabi kõrgemat kvaliteeti ja tõhusust, väiksemaid tegevuskulusid ning meditsiiniabi täiesti uusi vorme. OECD valitsused on tundnud ära selle potentsiaali ning võtavad kanda üha suuremat osa rakendamiskuludest, et tagada võimaliku kaasneva kasu teostumine.

Üks näide on elektroonilised tervisekaardid (EHRs), mis võimaldavad meditsiinilise teabe õigeaegset juurdepääsetavust ja paremat edastamist kogu tervishoiu valdkonnas, muutes sellega patsientidele osutatavat meditsiiniabi paindlikumaks ning tõhusamaks. Ka telemeditsiinis nähakse üha enam olulist vahendit tervishoiuteenuste osutamise täiustamisel, iseäranis maa‑ ja kõrvalistes piirkondades, kus tervishoiuressursse ning ‑kompetentsust tihti napib või need puuduvad sootuks.

Täna aga ei ole paljud tervishoiu info‑ ja sidetehnikasüsteemid ühildatavad ning tervishoiualase teabe vahetus on jätkuvalt tõsine probleem. Elektrooniliste meditsiiniandmete vahetus väljaspool haiglat teiste tervishoiuteenuste osutajatega on samuti täielikult ellu viimata, seda isegi riikides, kus elektroonilised tervisekaardid on osutunud iseäranis edukaks. Suurema muutuse saavutamise seisukohast on oluline jätkuv pühendumus lairibale, avatud standarditele ja koostalitlusvõimele.

Turvalisus ja andmekaitse

Interneti osa majanduses oleneb lõppkokkuvõttes sellest, kas kasutajad, ettevõtted ning valitsused tajuvad võrgu kasutamist ohutuna ning kas nad usaldavad seda kriitiliste rakenduste ja teenuste puhul. Pahavara, hajutatud teenusetõkestamise ründed (DoS) ja muud vahejuhtumid, mis ohustavad teabesüsteemide konfidentsiaalsust, andmeterviklust ja kättesaadavust, on suurenemas. Isikuandmete kogumisel, salvestamisel või töötlemisel mõjutavad sellised vahejuhtumid suuresti ka eraelu puutumatust. Seetõttu pööravad valitsused üha enam tähelepanu küberturvalisusele ning andmekaitset ähvardavatele ohtudele.

Andmed innovatsiooni osa kohta andmekaitsevaldkonnas on ebatäielikud, seda kas uurimis‑ ja arendustegevuse arvnäitajate kitsendatud kättesaadavuse või andmekaitset tõhustava tehnoloogia harvema patenteerimise tõttu. Andmekaitse puhul näib kaubamärkide statistika haaravat innovatsiooni palju paremini, ent andmekaitsega seotud kaubamärgitaotluste arv on kuus korda madalam teabeturbega seotute omast. See võib osutada, et andmekaitse valdkonnas on võrreldes teabeturbega jooksvat tehnoloogia‑ ja tooteinnovatsiooni vähem.

Teabeturbe ja andmekaitse üha kasvav olulisus organisatsioonide, riikide ja rahvusvahelisel tasandil osutab, et nõudlus teabeturbe ning andmekaitse erialaspetsialistide järele suureneb, tehes asjaomastest oskustest võibolla kitsaskoha innovatsiooni tõhustamisel teabeturbe ning andmekaitse valdkonnas.

Asjade Internet

Interneti arengus on käes künnis enne suurt laienemist esemetele, mis ei ole tavapäraselt seotud sidevõimalustega. Elektripistikud, sõiduautod ja näiteks isegi elektrilambid on üha seotumad Interneti kui moodusega uue funktsionaalsuse kasutuselevõtul. Eelseisev Interneti‑ühenduvuse kolmas laine ühendab hinnanguliselt kümme kuni sada seadet pere kohta ning tuhandeid või võibolla miljoneid seadmeid ettevõtte kohta.

Seda asjade Internetti soodustab kaks võimaldavat tegurit: võrkude kättesaadavus kõikjal ja seadmete ühendamiseks kasutatavate sidemoodulite üha odavamad hinnad. Ericssoni hinnangul on 2020. aastaks ühendatud Internetti 50 miljardit traadita mobiilseadet ja mingil hetkel võib see arv küündida 500 miljardini. Näiteks tekitaks igale sõiduautole sideseadme lisamine eeldatava 10‑aastase tööea korral 2020. aastaks ligikaudu 700 miljonit masinatevahelise ühenduvusega autot. Iga elektripistiku ühendamisega võrku aruka jaotusvõrgu raames Põhja‑Ameerikas tekitaks vähemalt 10 miljardit ühendust.

Majanduste ja ühiskondade üha süveneval lõimumisel seadmetega, mis teavet pidevalt üksteisega vahetavad ja seda kasutajatele pakuvad, töödeldakse ning edastatakse andmeid lugematu hulga signaalidena arvukate seadmete ja võrkude kaudu. Sellega saavad inimesed üha rohkem teavet oma ümbruskonna kohta, ent ka pakutakse teavet inimeste kohta kolmandatele isikutele. Seetõttu on olulised andmekaitsega seotud kaalutlused.

Interneti‑põhise majanduse mõõtmine

Valitsused rahastavad üha enam lairiba väljaarendamist, kas riiklike otseinvesteeringute või universaalteenuseprogrammide ümberkujundamise kaudu, ent ikka veel puudub üldtunnustatud metoodika ja ühtne mõõdik kogu Interneti‑põhise majanduse haaramiseks. Tuginedes olemasolevatele OECD uuringutele kasutab aga käesolev „Interneti‑põhise majanduse väljavaated” ära piisava üksikasjalikkusega andmete kättesaadavust Ameerika Ühendriikide kohta ja prognoosib, et selles riigis 2010. aastal ärisektoris lisandunud väärtusest võib ligikaudu 13% panna Internetiga seotud tegevuse arvele. Loodetavasti järgneb sellele esialgsele arvnäitajale edaspidi andmearendus ja metoodika täiustamine.

Edaspidise analüüsi puhul on kaks olulist nõuet: kvaliteetsetest andmetest koosnevad sisendid ja töökindel mudel nende tõlgendamiseks. Lisaks nõuavad riikideülesed võrdlused andmekogumise ühtlustamist kõikides riikides, milleks kulub tõenäoliselt aastaid. Seega on meie riikide majandusele avalduv Interneti täielik mõju veel selgusest kaugel, ehkki teabevahetus‑ ja teabele juurdepääsu võimaldavate vahendite laienemine jätkub kiiresti. Selge on vaid see, et Internetist on kujunemas põhiline majandustaristu, millega kaasneb ettevõtete täiesti uus toimimislaad ja mis pakub platvormi innovatsiooniks.

© OECD

Käesolev kokkuvõte ei ole OECD ametlik tõlge.

Käesoleva kokkuvõtte kasutamine on lubatud OECD autoriõiguse ja originaalse väljaande pealkirja mainimisel.

Erinevates keeltes kokkuvõtted on väljavõtted OECD esialgsest inglis- ja prantsuskeelsest väljaandest.

Need väljaanded on saadaval OECD internetipoest aadressil www.oecd.org/bookshop

Täiendavate andmete saamiseks pöörduge OECD Õiguste ja tõlgete üksuse poole avalike suhete direktoraadis aadressil

[email protected] või faksinumbril: +33 (0)1 45 24 99 30.

OECD Rights and Translation unit (PAC)
2 rue André-Pascal, 75116
Paris, France

õiguste ja tõlgete üksus:www.oecd.org/rights

OECD

Lugege inglisekeelset täisversiooni OECD iLibrary's!!

© OECD (2012), OECD Internet Economy Outlook 2012, OECD Publishing.
doi: 10.1787/9789264086463-en

 



Visit the OECD web site