OECD Multilingual Summaries

Development Co-operation Report 2016

The Sustainable Development Goals as Business Opportunities

Summary in Estonian

Cover
Lugege tervet raamatut:
10.1787/dcr-2016-en

Arengukoostöö aruanne 2016

Säästva arengu eesmärgid kui ettevõtlusvõimalused

Eestikeelne kokkuvõte

Pärast säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 ja selles sisalduva 17 säästva arengu eesmärgi vastuvõtmist on maailmal nüüd paigas ajaloo kõige ambitsioonikam, mitmekesisem ja laiaulatuslikum arengukava. Selles sisalduvate katsumustega toimetulekuks peab üleilmne kogukond liikuma oluliselt kaugemale praegusest ligikaudu 135 miljardist USA dollarist, mis igal aastal ametliku arenguabina välja antakse. Säästva arengu investeeringute vajadused arenguriikides on hinnanguliselt suurusjärgus 3,3 kuni 4,5 triljonit USA dollarit aastas. Meetmed selleks, et piirata maailma temperatuuri kasvu kuni 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, nõuavad juba ainult arenenud riikidelt igal aastal kuni 2020. aastani 100 miljardit USA dollarit. Samal ajal näitavad uued eesmärgid selgelt, et säästva arenguga seotud katsumused ei ole enam kaugeltki vaid vaestes riikides toimuva küsimus, vaid puudutavad meid kõiki. Nende kogu maailma hõlmavate ja omavahel seotud probleemidega tegelemiseks peavad erinevad sidusgrupid oma jõud ühendama ning võtmepositsioon on sealjuures erasektoril.

Investeering säästvasse arengusse on tark investeering

Säästva arengu eesmärgid on äriliselt tugev argument. Arengukoostöö aruanne 2016 toob selgelt välja, et investeerimine säästvasse arengusse on tark investeering. Ettevõtted, kelle ärimudelis sisaldub säästev areng, on kasumlikud ja edukad ning nende kapitali tasuvus suurem seoses vähesemate riskide, mitmekesisemate turgude ja portfellide, suuremate tulude, väiksemate kulude ja toodete suurema väärtusega. Aina rohkem nähakse investeeringuid arenguriikidesse ja isegi vähimarenenud riikidesse hoolimata nendega kaasnevatest riskidest ärivõimalusena. Ettevõtted omakorda toovad endaga kaasa töökohad, infrastruktuuri, innovatsiooni ja sotsiaalteenused. See aruanne käsitleb viit viisi, kuidas kasutada ära erasektori tohutut võimekust partnerina säästva arengu eesmärkide saavutamisel, määrates kindlaks säästva arengu toetamiseks vajalike investeeringute olemuse ja mahu.

Viis viisi säästva arengu eesmärkide saavutamiseks

  • 1. Välismaised otseinvesteeringuid on arenguriikidesse väliskapitali suunamiseks parim viis ja neid peetakse üheks kõige arengusõbralikumaks erainvesteeringute tüübiks. See võimaldab luua töökohti, suurendada tootlikkust, anda kohalikele ettevõtetele ligipääsu rahvusvahelistele turgudele ning tuua endaga kaasa tehnoloogilisi üleminekuid, millel on pikaajaline positiivne mõju. Paljud ootavad, et nendel voogudel on suur roll säästva arengu rahastamislünkade täitmisel. ÜRO Kaubandus‑ ja Arengukonverentsi (UNCTAD) järgi võib rahvusvahelise kogukonna ühine panus aidata aastaks 2030 välisinvesteeringuid neljakordistada ja seda eriti struktuuriliselt nõrkades riikides. Siiski on veidi põhjust muretsemiseks, kuna ülemaailmsed kapitalivood on hakanud aeglustuma ja kasvab majanduse haavatavus. 2. peatükk hoiatab, et välisinvesteeringute aeglustumisel või koguni pöördumisel võivad olla tõsised tagajärjed nii arenevate riikide kui ka rahvusvaheliste investeerimisturgude jaoks. Arengustrateegiate kujundamine üksteist täiendavate ja toetavate erainvesteeringute ja arengukoostöö ümber võib aidata välismaiste otseinvesteeringute tsüklilist ja muutlikku olemust tasakaalustada.
  • 2. Segarahastamine, näiteks riiklike vahendite strateegiline kasutamine erainvestorite riskide vähendamiseks, võib oluliselt arenguinvesteeringute mahtu suurendada. Segarahastamine pakub tohutuid ja valdavalt veel kasutamata võimalusi avalike, heategevuslike ja erasektori osaliste koostööks, et arenguriikidesse tehtavate investeeringute mahtu oluliselt suurendada. Selle potentsiaal seisneb selliste kitsaskohtade eemaldamises, mis takistavad investoreid pööramast tähelepanu hädasti lisainvesteeringuid vajavatele riikidele ja sektoritele. Selleks, et säästva arengu eesmärkide suunas tehtavate sotsiaalsete ja majanduslike edusammude mõju kiirendada, tuleb segarahastamise mastaape suurendada, samas süsteemsel viisil teatud riske vältides. 3. peatükk vaatleb lähemalt arengut ja heategevuslikku rahastamist, et leida ressursid, mille toimemehhanismide ühendamisega oleks võimalik muuta majandusi, ühiskondi ja elusid. See märgib, et kuigi avalike ja eravahendite segamine ei ole arengukoostöö alal midagi uut, on selle roll seni olnud marginaalne.
  • 3. Aruande 4. peatükk kirjeldab tööd, mis on praegu käimas avaliku sektori erainvesteeringutesse sekkumise mobiliseeriva mõju jälgimise ja mõõtmisega. Sellest saab eeldatavasti oluline element uues „säästva arengu täieliku ametliku toetamise” raamistikus, mis annab olulist teavet finantseerimisstrateegiate ja parimate tavade kohta, aidates ligi tõmmata säästva arengu eesmärkide saavutamiseks vajalikku rahastamist. OECD hiljutine uuring kinnitas tagatiste, sündikaatlaenude ja kollektiivse investeerimisvahendites osalemise otseselt mobiliseeriva mõju alaste andmete kogumise ja mõõtmise võimalikkust ning välja töötamisel on sarnased meetodid teiste finantsinstrumentide jaoks. Siiski on veel ees palju tööd, eriti seoses sellega, kuidas mõõta avaliku sektori sekkumiste kaudset või sütitavat mõju arengueesmärkide saavutamisele ja kliimamuutustega võitlemisele. OECD koordineerib selles osas tehtavat tööd teiste foorumitega, et tagada selle sidusus.
  • 4. Selleks, et areng oleks tõepoolest jätkusuutlik ja kaasav, peab see kasu tooma kõigile kodanikele ning eriti kõige vaesematele, marginaliseeritumatele ja haavatavamatele. Sotsiaalse mõjuga investeeringud on viimase aastakümne jooksul arenenud kui uuenduslik lähenemine, kuidas suurendada kasu ettevõtlusest maailma kõige vaesemate ja marginaliseeritumate elanike jaoks. Märkimisväärset sotsiaalset ja finantsilist kasu loovad ettevõtted suudavad endaga arengualasesse töösse kaasa tuua efektiivsuse, innovatsiooni, vastutuse ja mastaabi. Seda tüüpi investeeringute tugevdamiseks ja edendamiseks saab avalikke vahendeid kasutada riskide jagamiseks ning sobiva ettevõtluskeskkonna toetamiseks, eriti vähimarenenud riikides ja konfliktist väljuvates riikides. Sellised uued ärimudelid saavad täiendada olemasolevaid mudeleid, eriti ettevõtluse seisukohast traditsiooniliselt vähepopulaarsetes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused.
  • 5. Selleks et ettevõtted saaksid halba tegemata head teha, peavad erasektoris valitsema samad rahvusvahelised läbipaistvus‑ ja aruandlusstandardid nagu kõigis teistes sektorites. 6. peatükis käsitletakse vastutustundliku ettevõtluskäitumise põhimõtteid ja standardeid ning seda, kuidas nende järgimine saab anda vastutustundlikele ettevõtetele neile kasuliku eelise, tuues samas kaasa inimeste ja planeedi seisukohalt positiivseid tulemusi. Ettevõtetel ja valitsusel on teineteist täiendavad rollid vastutustundliku ettevõtluskäitumise rakendamisel, edendamisel ja soodustamisel. OECD juhised rahvusvahelistele ettevõtetele aitavad nende panust optimeerida, toetades vastutustundlike ettevõtlustavade arengut tagamaks, et investeeringute maht oleks vastavuses ettevõtte loodud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kasuga.

Aruandes on toodud näited sellest, kuidas OECD edendab dialoogi ning loob võimalusi paljude säästva arengu sidusgruppide omavaheliseks koostööks. Samuti sisaldab see praktilisi näiteid sellest, kuidas ettevõtted arenguriikides säästvat arengut ja kaasavat kasvu toetaval viisil juba tegutsevad. Praegusel ajal, mida iseloomustab üleilmastumine, tehnoloogia kiire areng ja konkureerimine väärtuslike ressursside pärast, on oluline meeles pidada, et ettevõtetel läheb hästi siis, kui maailmal läheb hästi.

© OECD

Käesolev kokkuvõte ei ole OECD ametlik tõlge.

Käesoleva kokkuvõtte kasutamine on lubatud OECD autoriõiguse ja originaalse väljaande pealkirja mainimisel.

Erinevates keeltes kokkuvõtted on väljavõtted OECD esialgsest inglis- ja prantsuskeelsest väljaandest.

Need väljaanded on saadaval OECD internetipoest aadressil www.oecd.org/bookshop

Täiendavate andmete saamiseks pöörduge OECD Õiguste ja tõlgete üksuse poole avalike suhete direktoraadis aadressil

[email protected] või faksinumbril: +33 (0)1 45 24 99 30.

OECD Rights and Translation unit (PAC)
2 rue André-Pascal, 75116
Paris, France

õiguste ja tõlgete üksus:www.oecd.org/rights

OECD

Lugege inglisekeelset täisversiooni OECD iLibrary's!!

© OECD (2016), Development Co-operation Report 2016: The Sustainable Development Goals as Business Opportunities, OECD Publishing.
doi: 10.1787/dcr-2016-en

 



Visit the OECD web site